Alustasin varakult ning soovisin ennast töölt vabaks ja eemaldasin sotsiaalmeediast vähetähtsa kuupäeva, et inimesed ei teaks millestki sellisest mida ma ei taha, et teatakse – minu sünnipäev. Ma pole kunagi armastanud seda päeva, lapsena kindlasti, kuid täiskasvanuna mitte. Üllaltavalt paljud siiski teadsid ning tähelepanu oli rohkem kui oleksin osanud oodata. Sass kirjutas aga minust luuletuse. Järgnevaks 362-ks päevaks on nüüd igatahes selle asjaga korras. Lubasin eile avalikult, et edaspidi hakkan külalistele pakkuma ainult kooki, sest seda mulle teha meeldib ja kohvi. Sünnipäev peaks olema rõõmuks, mitte peavaluks ja stressiks. Pahisesin eile mööda kodu ringi: “Ei enam, ei enam,” sest käed tilkusid marinaadist, terrassi pealt tuppa liikus marinaadirada, kartul ootas koorimist,…