-
Oktoober
Hommik, tavaline. Plaan A: viin poisid lasteaeda ja olen tööl hiljemalt 7.35. Plaan B-d ei ole. Reaalsus: äratus, Hagen on omas mahlas ja Albert pisut pahur. Poisid valivad reklaamlehelt mänguasju ja Hagen tuututab rongina. Riidesse panime nii, et Hagen oli sõiduvalmis ja Albert istus käed kõrval rippumas. Meil oli juba kiire ning 1/2 oli valmis ning teine pool siis mitte. Möiratasin korra, Albert pistis nutma, Hagen venna eeskujul. Toppisin Alberti riidesse, kuivatasin mõlema pisaraid, kiitsin, et oi kui tublid poisid. Olin autosse jõudes graafikust 3 min maas, sest takistusrajal oli värav ja siis veel kass… Öösel karjus kass rõdule ja hüppas sealt alla. Ma olin mega vihane ja vandusin keset…
-
Albert 5 ja häda
Albertil oli sünnipäev! Väike inimene ootas seda päeva nii väga. Küsisin Alberti käest, mida ta külalistele pakub. Albert vastas väga enesekindlalt: “Kartult, liha, salatit ka, torti…”Albert teadis, et siis tahab ta küünlaid puhuda ning kingitusi saab ka. Mõeldud, tehtud! Albert loetles, kes kõik sünnipäevale tulevad ning teatas muuhulgas: “Papa ei tule, papa on väsinud.” Jah, papa ei tulnud, kuigi Albert peab oluliste inimeste hulka ka teda, sest näha ju on, et Albertil on ta meeles. Ma isegi ei oska enam vihane ega õnnetu olla – inimene harjub ju lõpuks kõigega, ometigi läheb see korda, sest see on fakt, et ta ei tulnud, ei pidanud oluliseks. Paar päeva enne sünnipäeva käisin…